Telefon on käes ja uudisvoo vahele tuleb reklaam, mis lubab uuele mängijale boonust. All servas on väikeses kirjas midagi hoiatuse moodi, aga seda ei loe keegi. Enamik inimesi eeldab, et kui reklaam jookseb Google'is või Facebookis, siis on keegi selle ka üle vaadanud. Hasartmängu reklaam on Eestis aga täpselt piiritletud ja seadus ütleb üsna otse, mida reklaam tohib ja mida mitte.

Lühike vastus on selline. Reeglid on reklaamiseaduse §-s 29² ja järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mitte Maksu- ja Tolliamet. Reklaami tohib teha ainult Eesti korraldusloaga korraldaja kohta, see ei tohi sisaldada üleskutset mängida ja peab sisaldama hoiatust, mille sõnastus on seaduses sõna-sõnalt ette antud. Õnnemängu ehk kasiinomängu reklaam on lubatud ainult seaduses loetletud kohtades.

Kui see tundub tuttav ja reklaam toob mängimise mõtte tagasi just siis, kui sa seda ei taha, siis abi on olemas. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse number on 15410 ja keskuse sõnul on e-nõustamine tasuta. Edasi vaatame, mida seadus reklaamilt nõuab ja mille järgi sa ise aru saad, et reklaam neid nõudeid ei täida. See tekst selgitab seadust, aga ei asenda õigusabi.

Mida TTJA 2025. aasta reklaamidest leidis?

Kõige ausam viis aru saada, kui hästi reeglitest kinni peetakse, on vaadata järelevalve enda numbreid. TTJA võttis 2025. aastal ette 15 kaubamärgi reklaamid, kokku 230 reklaami. Seadusega oli vastuolus 45 protsenti neist ehk ERRi andmetel 104 reklaami.

Kaks aastat varem oli pilt palju halvem. Sama järelevalveprojekti käigus ei vastanud 2023. aastal nõuetele 98,7 protsenti vaadatud reklaamidest. Suund on seega õige, aga peaaegu iga teine reklaam on ikka veel seadusega vastuolus.

Rikkumise liikReklaame
Nõuetele mittevastav hoiatav tekst79
Keelatud üleskutse mängida54
Õnnemängu reklaam keelatud kohas46
Eksitav reklaam8

Ühes reklaamis võis olla mitu rikkumist korraga, nii et neid arve kokku liita ei saa. Kanalite kaupa tulid rikkumised peamiselt Google Adsist (71), Metast (24) ja YouTube'ist (8); üks rikkumine oli välireklaamis. Menetlus lõppes kümne ettevõtja ärakuulamise ja ühe ettekirjutusega.

Tähelepanu väärib ka see, kus need rikkumised tehti. Valdav osa tuli otsingu- ja sotsiaalmeediareklaamist, mitte tänavalt ega telerist. Need on kanalid, kus reklaam jõuab inimeseni üksinda ja tavaliselt telefoni kaudu, ilma et keegi seda kõrvalt näeks.

Mängija jaoks on siin üks praktiline järeldus. See, et reklaam jookseb suures otsingumootoris või sotsiaalmeedias, ei ütle selle seaduslikkuse kohta midagi.

Kes hasartmängureklaami üle valvab?

Hasartmängu korraldamise üle teeb järelevalvet Maksu- ja Tolliamet (hasartmänguseaduse § 66). Reklaam on eraldi valdkond ja seda valvab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (reklaamiseaduse § 30 lõige 1). Kaks ametit, kaks pädevust. Kui mure käib mängu, konto või raha kättesaamise kohta, on õige aadress EMTA; kui mure käib reklaami kohta, siis TTJA.

Reeglid ise on reklaamiseaduses, mille kehtiv terviktekst kannab avaldamismärget RT I, 06.03.2026, 8 ja jõustus 16. märtsil 2026. Hasartmängu puudutab § 29². TTJA on selle juurde koostanud juhendi, mida viimati täiendati 20. märtsil 2025 ja mille selgitused kehtivad 1. aprillist 2025.

Juhend algab määratlusega, mis on laiem, kui esmapilgul tundub: „Hasartmängu reklaam on igasugune üldtajutaval kujul avalikustatud teave, mille eesmärk on edendada hasartmängu, hasartmängukorraldajat või mängukohta.“

Reklaam ei ole seega ainult bänner või telespott. Selle mõiste alla kuulub ka postitus, video või tekst, mille eesmärk on korraldajat või mängimist edendada.

Juhend ise ei ole seadus, vaid ameti tõlgendus sellest, kuidas ta seda paragrahvi kohaldab. Praktikas on see kõige täpsem allikas, sest just selle kriteeriumide järgi reklaame kontrollitakse.

Neli reeglit, mida seadus hasartmängureklaamilt nõuab

Seadus esitab reklaamile neli nõuet, mida saab ka ilma juristita üle vaadata. Kes reklaami taga on, mida reklaam ütleb, mis on selle servas kirjas ja kus see üldse asub.

1. Korraldajal peab olema Eesti korraldusluba

Reklaamiseaduse § 29² lõige 1 keelab hasartmängu, mängukoha ja korraldaja reklaami, kui korraldajal ei ole hasartmänguseaduse järgset korraldusluba. Luba on avalik fakt, mitte enesekirjeldus: Maksu- ja Tolliamet peab seaduslike hasartmängukorraldajate nimekirja.

Nimekiri on avalik ja selle leiab Maksu- ja Tolliameti veebilehelt. Nime otsimine sellest nimekirjast annab vastuse, mida reklaam ise kunagi ei anna: kas korraldaja taga on Eesti luba või ainult lubadus.

Praktiline pool on lihtne. Kui nimi nimekirjas puudub, on reklaam seadusega vastuolus sõltumata sellest, kui hea see välja näeb või kus see paikneb. Mida luba tähendab ja kuidas seda kontrollida, on lahti kirjutatud ülevaates Eesti hasartmänguseadus, litsents ja maksud, lühema kokkuvõtte annab Eesti litsentsiga kasiinod.

2. Reklaam ei tohi kutsuda mängima

Lõige 3 keelab reklaamis üleskutse hasartmängus osaleda või mängukohta külastada. Keelatud on ka jätta muljet, et mängimine suurendab ühiskondlikku edukust. TTJA toob juhendis välja konkreetsed sõnastused, mida ta loeb üleskutseks: „tule mängi, tule proovi, külasta mängukohta, panusta siin, mängi kohe, osale mängus, play game, log in, sign up“.

Nimekirja mõte ei ole sõnad ise, vaid see, et reklaam suunab tegevusele. Tegusõna käskivas vormis on kõige selgem märk, mille järgi sa reklaami vaadates aru saad, kas piir on ületatud.

3. Hoiatav tekst peab olema täpne ja märgatav

Lõige 4 nõuab hoiatust, mille sõnastus on seaduses ette antud: „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!“

Hoiatus peab olema tavalise tähelepanu juures märgatav, arusaadav ja muust teabest selgelt eristatav. TTJA täpsustab, et see tähendab reklaamiga proportsionaalset formaati, suurust, värvi ja kirjastiili ning lisab ühe range lause: „Variatsioonid ja lühendid hoiatuse sõnastuses ei ole lubatud.“

Just siin tekib enamik rikkumisi. Lühendatud, ümber sõnastatud, tõlgitud või taustaga ühte sulav hoiatus nõuet ei täida. Kui sa pead hoiatust otsima, siis see tõenäoliselt ei vasta seadusele.

4. Õnnemängu reklaam ainult loetletud kohtades

Siin läheb reklaamirežiim mängu liigi järgi lahku. Õnnemäng on seaduse mõistes juhusel põhinev mäng: praktikas kasiinomängud, näiteks pokker, rulett ja slotimängud. Lõige 5 lubab õnnemängu reklaami ainult järgmistes kohtades:

  1. õnnemängu korraldamise kohas;
  2. rahvusvahelises reisijateveos oleva laeva või lennuki pardal;
  3. rahvusvahelise liiniveo lennujaama või sadama terminalihoones;
  4. hotellis, kus asub mängukoht;
  5. õnnemängukorraldaja veebilehel;
  6. kliendi enda soovil saadetud otsepostituses, e-kirjas või telefonikõnes, millest saab igal ajal loobuda.

Väljaspool seda loetelu on õnnemängu reklaam keelatud. TTJA nimetab eraldi televisiooni, raadiot, trükiajakirjandust, välireklaami ja sotsiaalmeediat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas ütles ERR-ile sama lühemalt: „…see reklaam on üldjuhul üldse keelatud, välja arvatud seadusega sätestatud kohtades, näiteks õnnemängu korraldamise kohas.“

Toto, osavusmängu ja loterii režiim on leebem (lõiked 6–8). Keeld puudutab eelkõige koole ja lasteasutusi, lastele suunatud veebilehti ja üritusi ning laste saadete ümbrust; toto ja osavusmängu puhul on sponsorteatele tehtud erand. Seepärast ei tähenda üks nähtud spordiennustuse reklaam automaatselt, et kasiinoreklaam samas kohas oleks lubatud.

Mängija jaoks on see kõige käepärasem reegel, sest selle kontrollimiseks ei ole vaja ühtegi dokumenti. Kui kasiinomängu reklaam on tänaval, raadios, ajalehes või sotsiaalmeedia voos, siis ei ole see koht loetelus. Ülejäänud kolm reeglit tuleb läbi lugeda; seda näed aga kohe.

Miks boonus uuele mängijale on juba üleskutse?

Kõige sagedamini vaieldakse selle üle, kas boonuslubadus on üleskutse või lihtsalt info. TTJA vastus on juhendis otse välja kirjutatud: „Boonuseid või kingitusi uuele kliendile lubavad reklaamid mõjuvad üleskutsena astuda kliendiks ehk külastada mängukohta.“

Piir jookseb siiski olemasolu ja pakkumise vahel. Juhend lubab boonusest teavitada: „Lubatud on teavitada hasartmängu reklaamis boonuse olemasolust, kui see ei sisalda üleskutset.“ Neutraalne lause selle kohta, et korraldajal on boonuspakkumised olemas, on seega midagi muud kui uuele kliendile suunatud lubadus, mis on seotud liitumisega.

See vahe ei ole sõnamäng. Just selliseid reklaame on järelevalve eraldi välja toonud: 2025. aasta kontrollis oli keelatud üleskutse rikkumiste seas arvult teisel kohal.

Mängija jaoks on see kasulik lugemisvõte. Kui reklaami keskmes on see, mida sina saad kohe pärast konto avamist, siis on see TTJA tõlgenduses üleskutse. Ja kui üleskutse on keelatud, ütleb selline reklaam midagi ka korraldaja enda suhtumise kohta reeglitesse.

Mõjuisiku postitus ja spondeerimine: kus on piir?

Sotsiaalmeedias tuleb kasiino nimi sageli ette mitte reklaamiplokis, vaid postituses. TTJA käsitleb ka seda: „Mõjuisiku poolt tehtav sisuloome võib olla reklaam. Kui postituse avalikustamise eesmärk sotsiaalmeediakontol on müügi suurendamine, siis on tegemist reklaamiga.“ Amet lisab, et see kehtib olenemata sellest, kellele konto kuulub.

Sellest järeldub kaks asja. Esiteks ei muuda soovituse vorm sisu olemust. Teiseks, kuna sotsiaalmeedia ei ole lõikes 5 loetletud kohtade hulgas, käib õnnemängu puhul postituse kohta sama keeld mis bänneri kohta.

Spondeerimine on eraldi juhtum. Sponsorteade ei ole reklaam, kui see piirdub spondeerija nime, kaubamärgi ja antud materiaalse toetuse teabega. Niipea kui teatele lisandub midagi muud, näiteks pakkumine või üleskutse, kehtivad reklaami reeglid. Nii seletub, miks toetaja nimi ja logo võivad olla nähtaval ka seal, kus reklaamile endale kehtivad piirid.

Mida need reeglid mängijale praktikas tähendavad

Nõustamises kuulsin sageli, et kõige tüütum ei ole mitte mängimine ise, vaid see, kuidas see pärast pausi tegemist ikka silme ette tuleb. Reklaamireeglid ei ole bürokraatia, vaid üks kaitsekiht. Vastutustundlik mängimine ei sõltu ainult sinust: osa piire seab seadus juba sellele, kuidas mängust tohib rääkida.

Reklaam, mis rikub neid nelja reeglit, on juba iseenesest signaal. Kui korraldaja ei täida kõige nähtavamat nõuet, mille järelevalve leiab juba esimese pilguga, siis on raske eeldada, et ta on hoolikam seal, kus keegi ei vaata.

Teine asi, mida ükski reklaam ei ütle, on maksud. Eesti korraldusloaga korraldaja juures saadud võitu tulumaksuga ei maksustata, mujalt saadud võit aga on maksustatav tulu, mille deklareerib mängija ise. Seda vahet selgitab artikkel kas kasiino võidult tuleb maksta tulumaksu. Sama loogika kehtib vanusepiiri kohta: õnnemängu tohib Eestis mängida alates 21. eluaastast ja see tuleb seadusest, mitte reklaamist.

Kolmas asi on ajastus. Reklaam ei küsi, mis sul parasjagu pooleli on. See jõuab sinuni sageli õhtul, kui otsused tulevad kergemini. Nii ei otsi inimene mängu üles, vaid mäng leiab tema. Just sellepärast tasub reklaami hinnata rahulikul hetkel ja teada, mille järgi seda vaadata.

Kui tahad nõuetele mittevastavast reklaamist teada anda, on õige aadress TTJA, mis ise kutsub tarbijaid sellest teatama. Ameti telefon on +372 620 1707 (E–R 10.00–14.00) ja ülejäänud kontaktid on veebilehel. Kui mure käib korraldaja enda kohta, näiteks kui võit jääb välja maksmata, siis alusta korraldaja klienditoest ja seejärel pöördu EMTA poole aadressil hasart@emta.ee.

Ja kui sa oled seadnud endale hasartmängu mängimise piirangu, siis on seaduses kaks sätet, mis sind puudutavad. Korraldaja ei tohi piirangutega isikute nimekirja andmeid turunduseks kasutada (hasartmänguseaduse § 39 lõige 6). Õnnemängu reklaami tohib e-kirja või telefoni kaudu saata ainult kliendi enda soovil ja sellest peab saama igal ajal loobuda (§ 29² lõike 5 punkt 6). See ei tähenda, et reklaamid päris ära kaoksid. See tähendab, et sul on alus nende saatmine lõpetada.

Kas reeglid muutuvad?

Reklaamiseaduse ajakohastamine on ministeeriumis töös, aga sisu kohta on praegu vara midagi öelda. Mari-Liis Aas sõnastas selle ERR-ile nii: „…kuna kogu see menetlus on väga algusjärgus, siis kahjuks hetkel ei ole veel võimalik öelda, kas või mis ulatuses hasartmängu reklaamiregulatsiooni tulevikus muudetakse.“

Praktikas tähendab see, et § 29² reeglid kehtivad praegu sellisena, nagu need on eespool kirjas. Uudistes liikuvaid oletusi karmistamise või leevendamise kohta ei tasu võtta kehtiva õigusena.

Mängija jaoks tähendab see ühtlasi seda, et vanemad artiklid ja foorumipostitused võivad rääkida reeglitest, mis enam ei kehti või mida pole kunagi olnudki. Kõige kindlam on vaadata seaduse teksti Riigi Teatajas ja TTJA juhendit, mille kuupäev on nähtaval.

Korduma kippuvad küsimused

Kes kontrollib hasartmängureklaami Eestis?

Reklaami üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet reklaamiseaduse § 30 lõike 1 alusel. Hasartmängu korraldamist ennast valvab Maksu- ja Tolliamet hasartmänguseaduse § 66 järgi. Kaebus reklaami kohta läheb seega TTJA-le, kaebus mängu, konto või raha kättesaamise kohta EMTA-le.

Milline peab olema hasartmängureklaami hoiatav tekst?

Sõnastus on reklaamiseaduse § 29² lõikes 4 ette antud: „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!“ See peab olema märgatav, arusaadav ja muust teabest selgelt eristatav. TTJA juhendi järgi ei ole variatsioonid ega lühendid lubatud.

Kas kasiinoreklaam sotsiaalmeedias on Eestis lubatud?

Õnnemängu reklaam on lubatud ainult reklaamiseaduse § 29² lõikes 5 loetletud kohtades ja sotsiaalmeedia nende hulka ei kuulu. TTJA nimetab keelatud kohtade seas otse ka sotsiaalmeediat, lisaks televisiooni, raadiot, trükiajakirjandust ja välireklaami. Toto ja loterii reeglid on leebemad.

Kas reklaam tohib lubada boonust uuele mängijale?

TTJA juhendi järgi mõjuvad uuele kliendile boonuseid või kingitusi lubavad reklaamid üleskutsena astuda kliendiks ehk mängukohta külastada, mis on lõike 3 järgi keelatud. Boonuse olemasolust teavitamine on lubatud, kui see ei sisalda üleskutset. Piir jookseb pakkumise ja pelga info vahel.

Mis vahe on õnnemängu ja toto reklaamil?

Õnnemängu ehk kasiinomängude reklaam on lubatud ainult seaduses loetletud kohtades, näiteks mängukohas ja korraldaja enda veebilehel. Toto, osavusmängu ja loterii puhul on reeglid leebemad ning need keelavad reklaami peamiselt laste ja koolidega seotud kohtades ning kanalites. Sponsorteatele on tehtud eraldi erand.

Kas mõjuisiku postitus kasiinost on reklaam?

TTJA hinnangul võib mõjuisiku sisuloome olla reklaam. Kui postituse avalikustamise eesmärk on müügi suurendamine, siis on tegemist reklaamiga, olenemata sellest, kellele konto kuulub. Õnnemängu puhul kehtib postituse kohta sama kohapiirang mis tavalise reklaami kohta, sest sotsiaalmeediat loetelus ei ole.

Kuhu teatada, kui hasartmängureklaam rikub seadust?

Teade läheb TTJA-le, mis kutsub tarbijaid nõuetele mittevastavast reklaamist ise teada andma. Ameti telefon on +372 620 1707 ja see vastab tööpäeviti kella 10.00 kuni 14.00; ülejäänud kontaktid on veebilehel. Korraldaja enda tegevuse kohta esita kaebus EMTA-le aadressil hasart@emta.ee.

Kas hasartmängureklaam keelatakse Eestis ära?

Seda ei ole praegu võimalik öelda. Ministeeriumi sõnul on reklaamiseaduse muutmise menetlus väga algusjärgus ja ei ole veel teada, kas või mis ulatuses hasartmängu reklaami regulatsiooni muudetakse. Kuni muudatuseni kehtivad § 29² nõuded senisel kujul.

Allikad