Registreerimisvorm on pooleli ja sünniaeg tuleb viimasena. Sealt edasi konto ei avane. Kasiino vanusepiirang 21 aastat ei tule kasiino kodukorrast, vaid hasartmänguseadusest: õnnemängu tohib mängida alates 21. eluaastast, totot ja loteriid alates 18. eluaastast. Sama seadus kohustab korraldajat tuvastama iga mängija isiku, sest ilma selleta ei saaks ta vanust kontrollida.
Kui mängimine on juba muutunud murekohaks, siis kõigepealt üks asi: abi on olemas ja see on tasuta. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse number on 15410 ja e-nõustamine käib aadressil info@15410.ee.
Allpool on lahti kirjutatud, mida § 34 täpselt ütleb, mis 2026. aasta alguses muutus ja mis mitte, mida korraldaja peab sinu kohta teadma ning kes vastutab, kui reeglit rikutakse. See tekst selgitab seadust, aga ei asenda õigusabi.
Kasiino vanusepiirang 21 aastat: mida seadus täpselt ütleb
Vanusepiirid on hasartmänguseaduse §-s 34. Lõige 2 ütleb sõna-sõnalt: „Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega kaughasartmänguna korraldatavat osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida.“ Lõige 3 on lühem: „Totot ja loteriid ei tohi mängida alla 18-aastased isikud.“
Tähele tasub panna sõnastust. Vanusepiirangu juures ei ole seaduses sõna „kasiino“ ega „veebikasiino“. Seal on mängu liigid: õnnemäng, osavusmäng, toto ja loterii. Piir käib mängu liigi, mitte ettevõtte või seadme järgi ning just sellepärast ei ole reegel internetis leebem.
Teine üllatus on viibimine: lõige 2 keelab alla 21-aastasel õnnemängu mängukohas ka lihtsalt olla, isegi kui ta ise ei mängi ega panusta. Saali uksel kontrollitakse seega ka kaaslase vanust.
| Mängu liik | Vanusepiir | Alus |
|---|---|---|
| Õnnemäng mängukohas | 21 | § 34 lg 2 |
| Õnnemäng internetis | 21 | § 34 lg 2 |
| Osavusmäng kaughasartmänguna | 21 | § 34 lg 2 |
| Toto ehk spordiennustus | 18 | § 34 lg 3 |
| Loterii | 18 | § 34 lg 3 |
Tabelis on osavusmäng kirjas ainult kaughasartmänguna, sest lõige 2 nimetab just seda ja rohkem sellest sättest välja lugeda ei saa.
Üks erand on laeval. Alla 21-aastane inimene tohib viibida õnnemängu mängukohas, mis asub Eesti laevaregistrisse kantud laeval, kui suurim panus ei ületa 50 eurot ja suurim võit 2000 eurot. Erand on sõnastatud viibimise kohta. Mängimise kohta seadus seda erandit ei tee.
Erandi ulatus on kitsas. Kui laev ei ole Eesti laevaregistrisse kantud või panuse ja võidu piirmäärad on suuremad, siis erandit ei ole ja kehtib tavaline 21 aasta reegel.
Lõige 1 lisab kaks üldreeglit: mängija saab olla ainult füüsiline isik ja korraldaja ei tohi mängijaga panuse tegemiseks krediidilepingut sõlmida. Vanusepiir on vaid üks osa tervikust ning ülejäänu leiad artiklist Eesti hasartmänguseadus ja litsentsid.
Mis muutus 2026. aastal ja mis mitte
1. jaanuaril 2026 jõustus hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 30.12.2025, 2). Vanusepiiri 21 aastat see seadus ei toonud, sest see piir kehtis ka varem. Muudeti neli asja, mis on seotud vanuse ja kontrolliga:
- laeva-erandi panuse ülempiir tõusis 10 eurolt 50 eurole;
- lõikesse 3 lisati loterii, nii et 18 aasta piir on nüüd ka loterii kohta sõnaselgelt kirjas;
- § 34 lõige 4 tunnistati kehtetuks;
- § 53 lõike 1 punkti 1 viide viidi kooskõlla § 34 lõigetega 2 ja 3.
Samast muudatusest pärineb ka § 53 lõike 1 punktide 5 ja 6 praegune sõnastus, mis seob panused ja väljamaksed mängija enda kontoga. Vanusega ei ole see otseselt seotud, aga toetub samale isikutuvastusele.
Praktiline järeldus on lihtne. Kui kuuled, et kasiino vanusepiirang tõusis 2026. aastal 21 aastale, siis see ei pea paika. Uus on hoopis loterii selgesõnaline 18 aasta piir, sest varem oli lõikes 3 nimetatud ainult toto. Ülejäänud muudatused puudutavad rohkem korraldajat kui mängijat, aga just korraldaja kohustustest sõltub see, mida sinu käest registreerimisel küsitakse.
Miks just 21 ja mitte 18?
Seadus ise põhjust ei ütle. § 34 ütleb, mis kehtib, mitte seda, miks nii otsustati, ja seaduse tekstist põhjendust ei leia. Teiste riikide piire siia kõrvale ei panda, sest selleks tuleks iga riigi kehtiv seadus eraldi üle vaadata.
Mõned Eesti numbrid aitavad siiski konteksti mõista. Kantar Emori 2023. aasta uuringu järgi (avaldatud 2024, PGSI-skaala) kuulub riskirühma 11 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest ja 24 protsenti neist, kes on viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginud. Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta andmetel on 96 protsenti 11–16-aastastest lastest kokku puutunud video- ja/või hasartmängudega, kusjuures see number räägib kokkupuutest, mitte mängimisest.
Eraldi numbrit 15–20-aastaste riskirühma kohta avalikest allikatest ei leia. Seetõttu ei saa siin kirjutada, et noored on teistest ohustatumad. Nõustamises olen kuulnud, et esimene kokkupuude hasartmänguga jäi sageli enne 21. eluaastat, aga see on tähelepanek, mitte statistika. Numbrid kirjeldavad olukorda, mitte seaduse põhjendust.
Mida kasiino peab sinu kohta kontrollima
Vanusepiir ei toimiks, kui keegi seda ei kontrolliks. Seadus paneb selle töö korraldajale. § 33 lõike 1 punkt 2 nõuab, et korraldaja tagaks, et mängus ei osaleks ega mängukohas viibiks inimene, kellel § 34 järgi selleks õigust ei ole.
Sama paragrahvi punkt 4 ulatub mängijast kaugemale. Alla 21-aastane inimene ei tohi korraldaja juures mängu läbi viia, mängus osalemise üle otsustada ega mängu kontrollida. Vanusepiir käib seega ka laua taga seisja ja mängu kontrolliva töötaja kohta, mitte ainult selle kohta, kes panustab.
Internetis mängimise kohta on eraldi § 53. Seaduse sõnastuses on kohustus tuvastada „mängija isikusamasus“ ehk lihtsamalt öeldes see, kas sa oled tõesti see, kes sa väidad end olevat. Edaspidi on siin juttu isikutuvastusest (rahvusvaheliselt ka KYC). Lõige 1 nõuab korraldajalt kolme asja korraga:
- punkt 1: abinõud, mis välistavad § 34 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vanusest noorema inimese mängimise;
- punkt 2: iga mängija isikusamasuse tuvastamine;
- punkt 3: nime, perekonnanime ja isikukoodi ning mängukeskkonda sisenemise ja sealt lahkumise aja registreerimine; isikukoodi puudumisel sünniaeg.
Punkt 3 väärib eraldi lauset: registreeritakse mitte ainult see, kes sa oled, vaid ka see, millal sa mängukeskkonda sisenesid ja millal sealt lahkusid. Korraldaja näeb seega ka seda, kui palju aega kontol veedeti.
Neid andmeid ei kustutata mängu lõppedes. Lõike 3 järgi säilitab korraldaja lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud andmeid vähemalt viis aastat ja nii, et need saaks nõudmisel esitada Maksu- ja Tolliametile, politseile või Rahapesu Andmebüroole. Andmed jäävad seega alles ka siis, kui konto on ammu suletud. Just seepärast tasub teada, kellele sa oma isikukoodi annad.
Sama paragrahvi lõige 2 nõuab korraldajalt avalikustamist. Punkti 1 järgi peab ta tegema mängijale kättesaadavaks muu hulgas loa numbrid, punkti 3 järgi viite §-st 34 tulenevatele nõuetele. Vanusereeglid ja loanumbrid peaksid seega olema kodulehel nähtaval kohal, mitte alles siis, kui midagi on juba juhtunud. Kuidas numbreid üle kontrollida, on kirjas artiklis kuidas kontrollida, kas kasiinol on Eesti litsents.
Lõike 1 punktid 5 ja 6 seovad raha sama inimesega: panus ja makse tohivad tulla ainult mängija enda kontolt krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses ning väljamakse tehakse samale kontole. Reegel toimib kahes suunas. Keegi ei saa mängida sinu nime all ja võitu ei saa suunata võõrale kontole.
Isikutuvastus ja HAMPI käivad koos
Siit selgub, miks kasiino küsib just isikukoodi. Maksu- ja Tolliameti peetavas hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjas ehk HAMPI-s tehakse Eesti inimese kohta päring isikukoodi järgi; nime, perekonnanime ja sünniaega kasutatakse ainult nende puhul, kellel Eesti isikukoodi ei ole. Seaduse § 39 lõige 8 kohustab korraldajaid tagama, et nimekirja kantud inimene ei saaks nende juures mängida. Ilma tuvastatud isikuta jääks see päring tegemata.
Ühest ja samast isikutuvastusest sõltub seega korraga kolm asja: vanusepiir, mängupiirang ja rahapesu tõkestamise kontroll. Mängupiirangut, mida mängijad nimetavad lihtsalt kasiinokeeluks, saab muide seada eraldi õnnemängudele, totole ja klassikalisele loteriile. Kiirloteriid HAMPI kaudu piirata ei saa ja seda tasub teada igaühel, kes piirangut kaalub.
Kui piirang on registreeritud, käivitub kontroll korraldaja juures kohe, kui isik on tuvastatud. Isikutuvastus ei ole seega ainult vanuse küsimus: ilma selleta ei hakkaks mängupiirang üldse toimima.
Kuidas korraldaja isiku tuvastab, seda seadus ette ei kirjuta. § 53 lõike 1 punkt 2 nõuab tulemust, mitte konkreetset vahendit. Eestis on olemas digitaalsed isikutuvastusvahendid, mille Maksu- ja Tolliamet oma e-teenuste juures nimeliselt välja toob: mobiil-ID, Smart-ID ja ID-kaart. Korraldaja võib küsida ka dokumenti. Kui sinult küsitakse üht või teist, ei ole see veel märk sellest, et midagi on valesti.
Teine põhjus andmete küsimiseks tuleb väljastpoolt seda seadust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laieneb § 2 lõike 1 punkti 3 järgi hasartmängukorraldajatele, välja arvatud kaubanduslik loterii. Selle § 19 lõike 3 järgi kohaldab korraldaja hoolsusmeetmeid vähemalt siis, kui võidu väljamaksmisel, panuse tegemisel või mõlemal juhul on summa vähemalt 2000 eurot, seda kas ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul. Praktikas tähendab see, et andmeid võidakse küsida ka hiljem, mitte ainult konto avamisel.
Sellest ei järeldu, et väiksemate summade puhul midagi ei kontrollita: § 53 kehtib igal juhul, summast sõltumata.
Kes vastutab, kui vanusepiirangut rikutakse?
Vastutus lasub ennekõike korraldajal. § 83 lõike 1 järgi karistatakse vanusepiirist noorema inimese mängimise või mängukohas viibimise võimaldamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Füüsiline isik on siin tavaliselt töötaja või vastutav isik, kes inimese sisse lasi või konto avas. Lõike 2 järgi saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 26 000 eurot ja just see number tõusis 2026. aasta alguses varasemalt 2600 eurolt.
Mängija ise ei jää täiesti kõrvale. § 98 järgi karistatakse alla 21-aastast inimest, kes mängib õnnemängu või kaughasartmänguna korraldatavat osavusmängu või viibib õnnemängu mängukohas, rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lõike 1 järgi on trahviühik 8 eurot, nii et jutt käib kuni 80 eurost. Korraldaja jaoks tähendab 200 trahviühikut kuni 1600 eurot.
Numbrid on siin kirjas täielikkuse huvides, mitte hirmutamiseks. 20-aastase inimese jaoks on tegelik kaotus harva rahatrahv. Pigem on see konto, mis suletakse keset mängu, ja raha, mille kättesaamine muutub tülikaks. See ei ole karistus, mille keegi pahatahtlikult välja mõtles. See tuleneb reeglist, mis oli kirjas juba enne esimest panust.
Trahviühiku suurus võib muutuda, sest see on kirjas karistusseadustikus. Siin toodud 8 eurot kehtib 2026. aasta septembri seisuga.
Mida see sulle praktikas tähendab
Kõige kasulikum järeldus peitub selles, mida kasiino sinult ei küsi. Eesti loaga korraldaja ei lase sind mängima vanust ja isikut kontrollimata, sest tal on § 53 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenev kohustus. Kui mõni veebileht seda siiski teeb, ei tähenda see automaatselt, et veebileht oleks petturlik. See tähendab, et enne raha ülekandmist tasub kontrollida, kellega on tegemist.
Kontrollida saab kahte nimekirja. Üks on Maksu- ja Tolliameti seaduslike hasartmängukorraldajate nimekiri, teine EMTA blokeeritud hasartmängusaitide nimekiri. Loaga korraldajad on koos ka ülevaates Eesti litsentsiga kasiinod. Kui korraldaja käitumine tundub loa tingimustega vastuolus olevat, saab Maksu- ja Tolliametile kirjutada aadressil hasart@emta.ee.
Andmed, mille sa isikutuvastuseks annad, ei ole turunduse jaoks. Seaduse § 39 lõige 6 keelab nimekirja andmete töötlemise turunduslikul eesmärgil ja nende edastamise kolmandatele isikutele. Isikuandmete kaitse üle laiemalt valvab Andmekaitse Inspektsioon ja sinna saab pöörduda ka siis, kui küsimus ei ole mängus, vaid andmete kasutamises.
Lähedasele, kes seda loeb: kui 18–20-aastane pereliige tahab kasiinos mängida, siis Eesti loaga korraldaja juures ta seda teha ei saa ja see ei ole kellegi kasvatuslik otsus, vaid seaduse tekst. Kõige praktilisem asi, mida sina teha saad, on hoida oma konto ja oma isikutuvastusvahendid enda käes. Konto ja isikutuvastusvahend käivad siin käsikäes: kui need on kellegi teise käes, kaob vanusepiirangu mõte ning andmed jäävad selle inimese nimele, kelle omadega mängiti. Nõustaja on olemas ka sinu jaoks, mitte ainult mängija jaoks: numbril 15410.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kasiino vanusepiirang 21 aastat kehtib ka veebikasiinos?
Jah, piir on mõlemas kohas sama. Seaduse § 34 lõige 2 nimetab kõrvuti õnnemängu ja kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu või osavusmängu, seega internetis leebemat reeglit ei ole. Sama säte keelab alla 21-aastasel õnnemängu mängukohas ka lihtsalt viibida, isegi kui ta ise ei mängi.
Kas kasiino vanusepiirang 21 laieneb ka spordiennustusele ja loteriile?
Ei. Totole ja loteriile kehtib § 34 lõike 3 järgi oma piir: neid ei tohi mängida alla 18-aastased isikud. 18-aastasele on spordiennustus ja loterii seega avatud, kasiinomängud aga mitte. Loterii 18 aasta piir sai sõnaselge sõnastuse 2026. aasta alguses.
Miks küsib kasiino minu isikukoodi?
Isikukood on see tunnus, mille järgi korraldaja saab üldse kontrollida nii vanust kui ka mängupiirangut. Maksu- ja Tolliameti peetavas nimekirjas tehakse Eesti inimese kohta päring isikukoodi järgi ning § 39 lõige 8 kohustab korraldajat tagama, et nimekirja kantud inimene tema juures ei mängiks. Ilma isikukoodita see kontroll ei toimi.
Kas kasiino peab minu isikut tuvastama ka väikeste summade puhul?
Jah. Isikutuvastus käib § 53 lõike 1 punkti 2 järgi iga mängija kohta ja summast see ei sõltu. Eraldi künnis puudutab rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid: RahaPTS § 19 lõike 3 järgi kohaldatakse neid vähemalt 2000 euro juures, ühe maksena või seotud maksetena ühe kuu jooksul.
Kui kaua kasiino minu andmeid hoiab?
Seaduse § 53 lõike 3 järgi säilitab korraldaja lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud andmeid vähemalt viis aastat. Andmed peavad olema sellises vormis, et korraldaja saaks need nõudmisel esitada Maksu- ja Tolliametile, politseile või Rahapesu Andmebüroole. Tähtaeg on miinimum, mitte ülempiir.
Mis juhtub, kui alla 21-aastane siiski kasiinos mängib?
Hasartmänguseaduse § 98 järgi saab alla 21-aastast mängijat karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ehk kuni 80 eurot. Suurem vastutus on korraldajal: § 83 lõike 1 järgi kuni 200 trahviühikut või arest, juriidilisel isikul kuni 26 000 eurot. Tuntavam tagajärg on mängija jaoks tavaliselt konto sulgemine.
Kas alla 21-aastane tohib laeval kasiinos viibida?
§ 34 lõige 2 teeb ühe erandi: alla 21-aastane tohib viibida õnnemängu mängukohas, mis asub Eesti laevaregistrisse kantud laeval, kui suurim panus ei ületa 50 eurot ja suurim võit 2000 eurot. Erand on sõnastatud viibimise, mitte mängimise kohta.
Allikad
- Riigi Teataja, Hasartmänguseadus, § 33, § 34, § 39, § 53, § 83, § 98 (terviktekst RT I, 30.12.2025, 9; vaadatud 15.09.2026)
- Riigi Teataja, Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 30.12.2025, 2, jõustus 01.01.2026 (vaadatud 15.09.2026)
- Riigi Teataja, Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, § 2 lg 1 p 3, § 19 lg 3 (vaadatud 15.09.2026)
- Riigi Teataja, Karistusseadustik, § 47 lg 1: trahviühik 8 eurot (vaadatud 15.09.2026)
- Maksu- ja Tolliamet, Hasartmängu piirangu registreerimine: digitaalsed isikutuvastusvahendid, piiratavad mänguliigid (uuendatud 16.10.2025, vaadatud 15.09.2026)
- Maksu- ja Tolliamet, Seaduslike hasartmängukorraldajate nimekiri: hasart@emta.ee (vaadatud 15.09.2026)
- Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus / Kantar Emor, Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023 (PDF, avaldatud 2024): PGSI, riskirühm 11 protsenti elanikest ja 24 protsenti viimase kahe aasta mängijatest (vaadatud 14.09.2026)
- Sotsiaalministeerium, UURING: video- ja/või hasartmängudega on kokku puutunud 96% lastest vanuses 11–16 aastat (vaadatud 14.09.2026)
- Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, Kontakt: number 15410, info@15410.ee (vaadatud 14.09.2026)
- Andmekaitse Inspektsioon, aki.ee (vaadatud 14.09.2026)
Kasiino vanusepiirang 21 aastat ja isikutuvastuse nõuded on siin kirjas 15. septembri 2026 seisuga kehtivate seaduste järgi. Kui säte hiljem muutub, muutub ka see tekst.